Katsetused blogiga

 

Hei-hei!

Kuna ma juba pikemat aega tunnen, et Instagrami tähemärkide arv kohati piirab mind ja tahaks nagu pikemalt kirjutada, siis siin on @aegjaruum blogi! Algeline ja lihtne ja Blogger.com platvormil, aga vast on parem kui mitte midagi. 

Kuna ma olen ju siiski hariduselt ja hingelt filoloog, ei saa ma kohe mitte leppida sellega, et mul ei ole kohta, kus pikemalt mõtteid väljendada. Siiani on blogi avamine (kastuselevõtt? käivitamine?) jäänud selle taha, et ma arvasin, et mina neid valmis paltvorme küll kasutama ei hakka ja kui ma blogi teen siis ikka omanimelise domeeniga ja professionaalse kujundusega jne jne. Selle kõigeni aga ei ole ma viimase kolme aasta jooksul kuidagi jõudnud. Lisaks tegi lapse sünd mulle selgeks, et parem on siiski pihta hakata, kui oodata, millal ma kujunduste ja domeenideni jõuan.

Meie kodu ajalooga saab tutvuda lihtsalt - kerida Instagramis paari-kolme aasta jagu tagasi, aga kui sa seda teha ei viitsi siis teen siia lühiülevaate.

Tere! Mina olen Veronika ja elan oma abikaasa ja pisikese tütrega Tallinna külje all paarismajas. Kuna meie uusarenduse maja on väljast kergelt retroka stiiliga, sai ka sisustamisel ära kasutatud palju möödunud sajandi keskpaiga disainielemente ja mööblit. Selle protsessi käigus tekkis ka tõsine hasart vanakraamipoodides kondamise ja sealt edasi üldse natuke säästlikuma ja jätkusuutlikuma elustiili vastu. Mulle meeldib kui asju on vähe, neil on oma lugu ja südames ei kripelda, et nende eest on hingehinda välja käidud. Justkui lihtne, eks. 

Instagramis tõstis minus pead ka huvi fotograafia vastu. Olin varem tegelenud joonistamise ja keraamikaga ja tundsin, et tavalisele kontoritööle lisaks on pildikeel justkui hääletu eneseväljendus. Fotoga saab öelda seda, mida sõnadesse panna ei oska (ütleb see, kes just kurtis et tähemärke jääb väheks!). Värvid (või siis nende puudumine) on justkui hääletoon kõnes - annavad edasi aimatavat. 

Tean, et blogimine on surev kunst. Nii paljud minu lemmikblogid on viimasel ajal vaikseks jäänud. Sisu kolib üle Instagrami ja Youtube'i ja TikToki jne. Ja kui tahaks pikemalt rääkida, siis vist tuleks stoorides või reelsides lihtsalt jutustada onju? Aga mulle ikkagi meeldib kirjutada. Praegusel ajal blogiga alustada tundub nagu aurulaeval ookeani ületamine. Siiski, siiski - teen proovi ja hetkel tunnen, et see blogi siin ongi pigem minu Instagrami käepikendus. Siis kui sõnu jääb üle, leiavad nad tee siia. 

Tänan tähelepanu eest ja head uudistamist!

Veronika